Hirmul ei meeldi avalik olla. Ta tahab peidus olla. Ta tahab teha nii, et me talle alluksime ja laseksime ennast mõjutada.
Aga meie saame valida teisiti.
Me saame valida sellele otsa vaatamise, sellest läbi minemise.
Meie saame valida kellega ja millist tantsu me tantsida soovime.
Oma raamatu “Õpetaja. Otse ja ausalt” kirjastajaga läbirääkimisi pidades küsis ta otse: “Kas sa oled valmis avalik olema? Kas sa oled valmis avalikult esinema.“ Minu kindel vastus oli – jaa. Ma teadsin, et ma tahan seda teha ja ma olin endas sellel hetkel nii kindel, sest ma teadsin, et see kõik on kaugel, et ma ei pea juba homme esinema minema. Ja, kui ma ei pea oma hirmu ületama kohe täna, siis on kerge öelda – jah.
Aga ühel päeval jõuab see ju kohale. Kui hakkas lähenema raamatu esitluspäev “Õhtu” saates, muutus ka olukord. Hirm halvas minu keha. Ma isegi mõtlesin, et ma ei lähe, et ma ei suuda.
Esinemine on minu jaoks alati väljakutse olnud. Ja ega siin taga muud ei ole, kui teiste arvamus. Mida teised minust arvavad, kui mul jutt ei jookse ladusalt või kui ma ei oska küsimustele vastata või kui ma istun või seisan valesti või … ?. See mõtete voog, mis sellel hetkel peas toimub, on metsik – lakkamatu, allutav.
Teles intervjuud andes olin ma meeletus pinges. Ma üritasin kõiksugu meetoditega seda leebemaks muuta ja veidi see ka õnnestus, aga 10 palli süsteemis oli pinge 9,7.
Aga, ma teadsin, et ainuke lahendus, kuidas sellest hirmust üle saada või kuidas seda leevendada, on sellest iga oma keha rakuga läbi minna. Ma tunnistasin endale, et jah, minu ärevuse ja hirm on tipus, aga ma ei allu sellele. MA EI ALLU.
Peale esmaesitlust Postimehe maja uksest välja astudes ma lihtsalt röökisin, täiest kõrist. Ma olin sellele hirmule jalaga tagumikku andnud. Just, sest muud moodi enam ei saa. Ma tahan elada hirmuvabalt ja mitte keegi muu ei saa mind siin aidata. Mina ise vaatan hirmule nii lähedalt otsa, et enam tagasiteed ei ole. Ainuke lahendus on hirm omaks võtta ja sellest läbi minna. Ja seda ma tegingi.
See, et midagi on minus nüüd jäädavalt muutunud, näitas haigestumine järgmise päeva õhtul. Kehal oli aeg uus mina rahulikult vastu võtta.
