Lummav.
Paeluv.
Maagiline.
Jōuline.
Tasakaalukas.
Soe.
Hell.
Suurejooneline.
Sügav.
See on tōesti nagu … jah…
See on Norra oma imelisuses.
Tegelikult jääb mul siinkohal küll sōnadest puudu. Ja see on koht, kus pilt tōesti ütlebki rohkem kui tuhat sōna. Siin tuleb lihtsalt tunda. TUNDA – KOGU KEHAGA.
Jumalik.
Ühes seltskonnas kõlas mõiste “tavalised inimesed”. Hakkasin juurdlema, et mida see sõnapaar siis päriselt tähendab, kui see sellisel kujul liikvel…
Mina tunnen, et mingis mõttes on see nagu käsk. Nii on ja nii peab olema. Aga kas austus ei ole…
Kas on see tõesti nii? Või on hoopis nii, et meid on õpetatud vähem tahtma. Et rohkem tahta pole ilus.…