Mitut rada sa näed?
Kas mööda seda teed minnes on võimalik rajalt ka kõrvale pöörata?
Olen KOHAL igavesti teel olles.
Igavesti teel olles, mitte kunagi kohale jõudes.
See mõte on korraga kõikvõimas ja samas nii üksik. Seda seetõttu, et meile on õpetatud kohale jõudmist. Erinevad teekonnad, erinevad eluetapid. Üks tuleb, teine läheb. Lõpetad lasteaia lähed kooli, lõpetad kooli lähed ülikooli, lõpetad ülikooli lähed tööle. Abiellud, saad lapsed. Oled laps, noor, tüdruk, naine, abikaasa, ema, tädi, vanaema. Teed sporti, võidad. Lood oma ettevõtte, muudkui kasvad. Ja nii edasi.
Aga, mis siis, kui eladki nii, et mitte kunagi ei jõuagi kohale?
Või kuhu üldse peab kohale jõudma?
Kuidas elada elu nii, et sul on justkui kõik ja samas ka mitte midagi? Kas see on võimalik?
Kuidas elada nii, et ei ole tunnet nagu midagi oleks puudu või muudkui juurde vaja?
Kuidas elada nii, et kõik on olemas?
