Lahtikruttijad
Sellel suvel kohtusin ma ühe võõra ja samal ajal tuttava inimesega. Temaga kohtumine on kui kerge tuuleiil ja tormituul korraga. Elus esimest korda tajusin ma teadlikult, kuidas kõik minu ümber kadus. Kuidas ma olen kõik ja mitte midagi korraga. Hetk, kus mitte miski ei oma mingit tähtsust. Ma olin tühi. Ja, kui meeletult kerge see […]
See ei saa nii lihtne olla
Sama reha muudkui uuesti ja uuesti. Lataki vastu nägu. Ma tegelikult ei saanudki esimesi latakaid kätte saades sellest aru, see lihtsalt ei jõudnud mulle kohale. See võis küll mõttena läbi meele läbi lennata, aga ma ei võtnud seda omaks. „See ei saa nii lihtne olla“ – on lause, mis lataki vastu pead lendas, tegelikult otse südamesse, […]
Kes ütleb?
Kes ütleb, et see, mida ma teen on õige või vale? Kes ütleb, et päikselise ilmaga tuleb kindlasti kuskile minna ja midagi õues teha, mitte toas tundide kaupa telekast mingit sarja vaadata (nagu mina hetkel seda teen)? Kes ütleb, et just nii näeb ideaalne suhe, lapsevanem, elu välja? Kes ütleb, et vaid nende hinnetega koolis […]
Hirm
Hirm mu sees mind appi hüüab. Ta mind alla suruda nüüd püüab. Ta tahab teada miks ja kuidas. Ta tahab nii, et kõik on paigas, sest hirm ju muutust väga kardab. Kõik uue minus maha laidab. Ta ütleb : „Ära mine veel! Kõik ohtlik on sul tee peal ees!“ Hirm hoiab kinni nii kuis jaksab. […]
Isetegija
Isetegija, mitte abistaja. Just. Lenna on siia ilma sündinud isetegija, algatajana. Ma ei saa öelda, et oi kui tore, et mul on üks abiline juures. Lenna teeb ise, ise valib ja otsustab. Tegutseb ise, ilma suunamise vajaduseta. Nii nagu kindel “jah” on jah, on tema puhul ka “ei” alati kindel ei – kompromissideta, sest ta […]
See on tōesti nagu … jah …
Lummav. Paeluv. Maagiline. Jōuline. Tasakaalukas. Soe. Hell. Suurejooneline. Sügav. See on tōesti nagu … jah… See on Norra oma imelisuses. Tegelikult jääb mul siinkohal küll sōnadest puudu. Ja see on koht, kus pilt tōesti ütlebki rohkem kui tuhat sōna. Siin tuleb lihtsalt tunda. TUNDA – KOGU KEHAGA. Jumalik.
Minam mina
Kui palju me tegelikult piirame ennast sellega, mida meile on õpetatud uskuma? Lenna küsis ükspäev midagi ja ma hetkel isegi ei mäleta mida. Minu abikaasa vastas talle selle peale midagi, justkui ainuõige tõe vääriliselt. Ma jäin hetkeks mõttesse ja ütlesin Lennale: „Kahtle kõiges, mida sulle öeldakse ja kuula ennast“. Ma isegi ei tea, kust kohast […]
„Ära noki oma nina!“
Täna tabasin ennast mõttelt (ja just, seda hetkel, kui Lenna oma nina nokkis), et lastele öeldakse pidevalt: “Ära noki oma nina!” „Kas sul on kaevurite päeva“ – kõlas lause nina nokkimise ajal lapsepõlves minu suunas. Mul tekib küsimus: „Kas teie (täiskasvanud) ei noki mitte kunagi oma nina?” No see kõik kõlab küll veidralt, aga kui […]
Hädine ja saamatu hädavares
Täna tegelen ma tundega – saamatuse tundega, hädisusega. See tunne on mul kõris ja ei lähe enam alla. See tunne paneb mul kõhus keerama. Ma ei taha seda tunnet tunda. Ma ei taha. Ma tahan hoopiski selle endast võimalikult kaugele lükata. Ma vihkan saamatuid inimesi. Ma ei kannata virisemist ja hädaldamist. Miks? Sest see on […]
“Kapist välja hüpand hipi”
Just, mina olengi kapist välja hüpand hipi. Võib vabalt olla, et see on lihtsalt mingi uus eluperiood mu elus. Keskeakriis? Kui see selline välja näeb, siis võtan selle kriisiasjanduse avasüli vastu. Ma tunnen ennast täna täieliku hipina. Esmalt sellepärast, et allkorrusel räuskavad (no ma ei oska seda kuidagi teisiti sõnastada ja seda üldse mitte halvas […]